REFLEKTSIOON TÖÖLE KIVIKTAIMLA OLEMUSE, RAJAMISE JA HOOLDAMISE KOHTA

Tutvusin tööga teemal "Kiviktaimla olemus, rajamine ja hooldamine".

Töö autoriks on kursusekaaslane Kristiina Marten  ning töö on leitav lingilt http://kristmar.blogspot.com/2015/05/kiviktaimla-olemus-rajamine-ja.html

Tutvudes kursusekaaslase tööga sain palju asjalikku ja õpetlikku infot sesoses kiviktaimlapeenra rajamisega, ning kuna mul koduaias kiviktaimlapeenar puudub, tekkis siisras huvi katsetada ning peenar sinna  reaalselt  rajada.

Erinevalt turbapeenra rajamisele, mida käsitlesin oma töös, tuleks kiviktaimlapeenra ehk alpinaariumi rajamiseks valida päikseline kasvukoht. 

 Minu jaoks oli täiesti uudne teadmine, et kiviktaimlapeenrasse tuleb rajamisel valida suured kivid -nii suured, et neid ise tõsta ei jõua ning samuti ka  soovitus, et kasutada tuleks vaid ühte tüüpi kive-kas maakive või siis paekive. Arvan, suurte kivide leidmine ja  transportimine ning peenra reljeefsuse tagamine on peenra rajamise üks kõige raskem aga ka samas üks  olulisem tegevusetapp ning nõuab aega ning pühendumust.

Sain ka teada, et peenas kasutatav substraat peab olema sõmer ning selleks oleks hea seda segada liiva, kruusa või siis turbaga ning väljavalitud taimede istutamisel tuleb istutusauku lisada kompostmulda.

Taimede valikul peenrasse võiks lähtuda teadmisest, et mõistlik oleks istudada sinna juba järeleproovitud ning tuntud kiviktaimla taimi  aga samas miks mitte katsetada  ka midagi täiesti uut ja huvitavat. Kui uustulnukad leiavad, et kasvukoht ei ole neile sobiv, saab ju alati hiljem need taimed asendada uute taimedega kas siis järeleproovitute hulgast või  taaskord midagi katsetada.

Oluliseks pean ka teadmist, et kuna enamus kiviktaimlapeenra taimi jagab oma õiteilu meiega mais-juunis, siis on tähtis istudada peenrasse ka valik igihalja lehestikuga taimi või okaspuude miniatuurseid vorme, mis kaunistaksid meie peenart ka suve teiselpoolel, kui kaunid õitsejad on oma õitsemise lõpetanud. 

Et peenar saaks ühtlasem ja korrapärasem, tuleks taimi peenrasse istutada 3-5-taimeliste gruppidena. Seda tuleks peenra planeerimisel ning taimede valimisel arvestada.

Tähtsaks pean ka meeldetuletust, et kiviktaimlapeenart ei tohiks põua ajal unustada korralikult kasta.

Multsina  on kiviktaimlapeenras hea kasutada killustikku, mis tagab peenra korrektse väljanägemise ning samas aitab hoida peenra umbrohuvabana ja mulla niiskena.

Eeltoodud teadmised on need, mida pean oluliseks meeles pidada kiviktaimlapeenra rajamise planeerimisel ning teostamisel. Kindlasti tekib rajamistöö käigus erinevaid küsimusi ning usun, et siis tasub uuesti üle vaadata Kristiina töös toodud videomaterjalid ning kõik tekkinud küsimused leiavad sealt vastuse.

TURBAPEENRA RAJAMINE

Turbapeenar on spetsiaalne kunstlikult loodud happeline kasvukeskkond taimedele, kes tavalises aiamullas end hästi ei tunne. Tüüpilisemad turbapeenra taimed on rodod, eerikad ja kanarbikud aga ka jõhvikad, mustikad ja pohlad vajavad kasvutingimuseks happelist keskkonda.

Esmalt tuleb alustada peenra asukoha valikust. Arvestada tuleb sellega,et igihaljad taimed, nagu igihaljad rododendronid, kalmijad  ja küüvitsad vajavad varjulist või poolvarjulist kasvukohta aga heitlehised  hapulembelised taimed jälle kasvavad meelsamini poolvarjulises või päikeselises kasvukohas. Rodole meeldib kasvukoht, kuhu paistab õhtupäike.

Rajatava turbapeenra maa-ala tuleb esmalt katta peenravaibaga. See hoiab ära umbrohtude kasvamise peenrasse ning samuti takistab happelise mulla segunemist mineraalmullaga. Kui peenar on plaanis rajada suurte puude lähedusse, siis aitab peenravaip ühtlasi ka takistada puujuurte tungimist peenra territooriumile.

Peenart võib süvistada pinnasesse ja täita turbamullaga nii,et peenar jääb lõpuks ümbritseva pinnasega tasa või siis piirata peenraks mõeldud ala palkide või kividega, täita seejärel turbaga ning istutada taimed. Samuti on võimalik peenar rajada tasasele maapinnale, piirates ala vanade palkide või prussidega ning teiselt poolt puitlippidest peenraservaga, See on lihtne ja kiire võimalus rajada peenar olemasolevale murule või muule tasapinnale ilma, et oleks tarvis kaevata ja pinnast teisaladada. Sümeetrilise turbapeenra  ääristamiseks on sobilikud turbapätsid, mida saab noaga lõigata sobivateks tükkideks. Korraliku peenraäärise saamiseks tuleb turbapätse eelnevalt 1-2 minutit vees leotada, sest siis on neid lihtsam lõigata ja ühendada.

Turbapeenart võib veel ääristada ka raudkivide, palide, vanade raudteeliiprite või kändudega.

Turbapeenra sisemus täidetakse hapu freesturbaga, olgu see siis kas rabast toodud või ostetud. Turbale on kasulik juurde segada jämedat männikoorepuru, et muld muutuks õhulisemaks. Rodotaime istutusauku aga oleks oluline lisada rododele ja okaspuudele mõeldud mulda. Peenra multšiks sobib samuti männikooremultš. Kuna tavaliselt on ostetud freesturvas väga kuiv siis peenrasse turvast lisades tuleks seda pidevalt kasta. et see lõpuks ühtlaselt niiskeks saaks. Kindlasti peaks turvas peale kastmist ühtlaselt niiske olema. Niikauaks, kui istusala täidetakse, võiks pista taimed vette, et mullapall hästi läbi niiskuks.

Kui peenar ettevalmistatud, võib asuda valitud taimi istutama asuda.  Oluline on meeles pidada, et rodo juurekael ei tohi istutamisel mingil juhul jääda sügavamale pinnasesse, kui ta potis oli.

 Turbapeenrasse sobilikud puuittaimed on:

1. Rododendron Rhododendron

2. Harilik kanarbik Calluna vulgaris

3. Hortensia  Hydrangea

4. Kultuurmustikas Vaccinum

5. Magnoolia Magnolia

6. Eerika Erica

Turbapeenrasse sobilikud rohttaimed:

1. Hosta Hosta

2. Harilik murtusüda Dicentra spectabilis

3. Astilbe  Astilbe

4. Priimula Primula

5. Harilik koerahammas Erythronium dens-canis Maapinda katavad kaunid sinakasrohelised, punakaspruuni ja musta marmoreeringuga lehed, mille vahelt ulatuvad aprillis välja kuni 20cm kõrgustel vartel õrnroosad õied. Moodustab aja jooksul suuri kogumikke. Kasvab poolvarjulises paigas turbapeenra esiservas. Pinnas ei tohiks olla liiga kuiv ning peaks sisaldama kuuseokkaid ning kruusa.

 

6. Harilik püvilill Fritillaria imperialis

7. Tõnnikeselehine ebamagun Meconopsis betonicifolia.

Selle lille umbes 100cm kõrgustel vartel umbes 6cm läbimõõduga taevasinised õied puhkevad juunis-juulis. Igal varrel on palju õiepungi, mis pikendab õitseaega. Taim vajab niisket kuid hea drenaažiga tüsedakihilise mullaga paika, kus maapinnale langeks vari. Parim oleks ta istutada keskmise suurusega rodode vahele  poolvarjulisele kohale, kus rodod hoiaksid vajalikku niiskust ja jahedust.

8. Raotu kolmiklill Trillium sessile Põhja-Ameerikast pärinev varjuaia taim õitseb suve esimesel poolel, hiljem lehed kaovad. Madal, 12-15cm

9. Liilia Lilium- turbapeenrasse sobivad ameerika ja aasia liiliad ja nende hübriidid

10. Südajalehine bergeenia Bergenia cordifolia

Kui turbapeenar on rajatud, siis selle edaspidine hooldamine on lihtne. Paari aasta jooksul kattuvad esmapilgul tehislikult mõjuvad turbapätsid samblaga. Kuna puhas freesturvas ei sisalda umbrohuseemneid, siis ei teki ka erilist vajadust peenart rohida. Kõiki hapulembelisi taimi väetatakse vaid üks kord aastas varakevadel rododendronile või mustikale mõeldud väetisega. Kui turbaaed sai rajatud päiselisele kasvukohale, tuleb igihaljaid taimi, eeskätt igihaljaid rododendroneid varjutada varjutuskangaga varakevadise kõrvetava päikese eest.

Valisin teemaks turbapeenra rajamise, sest plaanin oma koduaia iluks rododendroneid soetada ning seega on päevakorras nendele kaunitaridele vajaliku kasvukeskkonna loomine. Kuna minu koduaias on sajast taimest koosnev ahtalehise mustika istandus, siis olen varasemalt kokku puutunud mustikale vajalike turbapeenarde rajamisega, mis mõnevõrra siiski erines iluaiandusliku turbapeenra rajamisest. Uuritud materjalidest sain  palju asjalikke teadmisi ja näpunäiteid turbapeenra rajamise ja hilisema hoolduse kohta. Leitud materjalides väljatoodud juhised ja soovitused olid enamaltjaolt sarnaste põhimõtetega, s t  turbapeenra rajamist ja hooldust olid erinevad allikad kirjeldanud sarnaselt, kuid igas erinevas allikas oli mõni nipp või põhimõte mis oli uudne. Seega teen järelduse, et ju siis see turbapeenra rajamine ka selliselt käib ning leitud allikaid on usaldusväärsed. Lisaks kasutasin  ühe materjalina Niels Skjoldbergi Maalehe raamatusarjas ilmunud raamatut "Rododendron - ja mis sellega kaasas käib". See raamat on koostatud Taani kogenud rodode ja teiste hapulembeliste taimedega tegelnud  taimehuvilise poolt, ning ma leian, et see on huvitav ning usaldusväärne raamat.Just sellest raamatust leidsin palju huvitavat materjali  rododendonite ja teiste võimalike turbaaias meelsasti kasvavate taimede osas.

"Ahhaa" efekti tekitas teadmine, et turbapeenra rajamine ei ole sugugi nii keeruline kui mina kaldusin arvama ning huvitav oli teada saada, et peenra võib rajada nn kõrgendatud  peenrana otse murupinnale. Samuti ei olnud ma varemalt kuulnud turbapätsidest, mida saab kasutada peenra ääristamiseks. Leian, et see on väga hea ja huvitav peenrapiirdematerjal ning tahan neid turbapätse kindlasti oma koduaias rajatava peenra äärismatejalina kasutada.

KASUTATUD ALLIKAD

1. Turbapeenar annab võimaluse tuua aeda hapulembelisi taimi-http://www.ohtuleht.ee/204741/turbapeenar-annab-voimaluse-tuua-aeda-hapulembesi-taimi
2. Turbaaia rajamine-http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936
3. Turbapeenra rajamine nõuab oskusi- http://www.parnupostimees.ee/2131881/turbapeenra-rajamine-nouab-oskusi
4. Rododendronite peenra rajamine- http://www.rodoaed.ee/rododendronite-peenra-rajamine/

5. Rododendronite peenra rajamine- http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/rododendronite-peenra-rajamine?id=64333577
6. Niels Skjoldberg, Rododendron- ja mis sellega kaasas käib, Maalehe Raamat, 2008

PILDID

1. http://www.annester.eu/teenused/turbapeenrad/
2. http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936
3. http://www.rodoaed.ee/rododendronite-peenra-rajamine/
4. http://www.aiamaailm.ee/varia/2681-koerahammas-dens-canis.html
5.http://juhanipuukool.ee/kaupdetail?idd=13624
6. http://www.aavikuemand.ee/?content=shop&table=kolmiklilled